Lihtsaim meetod maailma ajaloo ajaskaala koostamiseks

Maailma ajalugu on ulatuslik ja keerukas eepos, mis hõlmab pikki aastaid inimeste tekkest. Ajaloo õppimine võib suurendada arusaamist minevikust ning ammutada tarkust ja õppetunde, et juhtida olevikku ja teavitada tulevikku.

Ajaskaalad võivad aidata maailma ajaloo sündmusi kronoloogilises järjekorras välja tuua. Loomise õppimiseks jälgige meid maailma ajaloo ajajooned.

• 1. osa. Kuidas teha maailma ajaloo ajaskaala
• 2. osa. Maailma ajaloo seletus
• 3. osa. KKK

1. osa. Kuidas teha maailma ajaloo ajaskaala

Maailma ajaloo terviklikuks mõistmiseks peame koostama maailma ajaloo ajaskaala, mis aitab meil ajalugu paremini tunda. Kuidas teha ajaloo ajaskaala? Parim tööriist teid aidata on MindOnMap.

MindOnMap on võimas kaardistamise tööriist, mis keskendub kasutajatele intuitiivsete ja lihtsate mõttekaartide pakkumisele, mis on hea valik maailma ajaloo ajajoonte koostamiseks. Seda saab kasutada võrgus või alla laadida Windowsi ja Maci jaoks. Saame kasutada selle tasuta versiooni ajakava koostamiseks. Samal ajal saame loodud maailmaajaloo ajaskaalasid tasuta eksportida ka JPG- ja PNG-vormingusse. Lisaks integreerib platvorm suure hulga malle ja teemasid ning ajajoonte loomiseks saame valida õige malli või kohandada diagrammi stiili ja paigutust.

Siin on sammud maailma ajaloo ajaskaala koostamiseks.

2. osa. Maailma ajaloo seletus

Maailma ajalugu on pikk ja keeruline teekond, mille võib laias laastus jagada järgmiseks 5 ajaperioodiks, millest igaüks on iseloomulik unikaalsete omaduste ja oluliste sündmustega. Siin on lühitutvustus maailma ajaloost ja selle vastavatest ajavahemikest:

I. Eelajalooline periood (umbes mitu miljonit aastat tagasi – umbes 5000 eKr)

Ajavahemik: Alates inimese päritolust kuni tsivilisatsiooni alguseni.

Peamised omadused:

• Inimese varane evolutsioon: Homo habilis, Homo erectus kuni Homo sapiens.

• Primitiivsete ühiskondade teke: tekib hõimu- ja klanniorganisatsioon.

• Elatusstrateegiad: küttimine ja koristamine, mis areneb järk-järgult põllumajanduseks ja loomakasvatuseks.

II. Muistsed tsivilisatsioonid (umbes 5000 eKr – 5. sajand eKr)

Ajavahemik: Hõlmab mitme iidse tsivilisatsiooni tõusu ja langust.

Peamised tsivilisatsioonid:

• Vana-Egiptuse tsivilisatsioon (umbes 3100 eKr – 30 eKr): hieroglüüfid, püramiidid, vaaraode reegel.

• Mesopotaamia tsivilisatsioon (Sumer, Babülon jne, umbes 3500 eKr – 539 eKr): kiilkirja kiri, Hammurapi kood, Babüloni rippuvad aiad.

• Vana-India tsivilisatsioon (Harappa, Mohenjo-daro jt, umbes 2600 eKr – 1750 eKr): linnaplaneerimine, kaubandusvõrgud.

• Vana-Kreeka tsivilisatsioon (umbes 800 eKr – 146 eKr): linnriigid, filosoofia, teater, olümpiamängud.

• Vana-Rooma tsivilisatsioon (Rooma Vabariik – Rooma impeerium, umbes 509 eKr – 476 e.m.a): õigussüsteem, arhitektuurikunst, kristluse levik.

III. Keskaeg (umbes 5. sajand eKr – 15. sajand e.m.a.)

Ajavahemik: Keskaegne periood on feodalismi kujunemise ja arengu ajastu Euroopas.

Peamised omadused:

• Feodalismi kehtestamine: Isandade ja vasallide vahelised suhted, mõisamajanduse tõus.

• Kristluse sügav mõju: Kirikust saab oluline poliitiline jõud.

• Renessansi seemned: uuenenud huvi klassikalise kultuuri vastu.

IV. Varauusaeg (umbes 15. sajand – 18. sajand)

Ajavahemik: Renessansist kuni tööstusrevolutsiooni eelõhtuni.

Tähtsamad sündmused:

• Renessanss (14.–17. sajand): humanism õitseb, märkimisväärsed saavutused kunstis, teaduses ja filosoofias.

• Reformatsioon (16. sajand): Martin Lutheri juhtimisel, vaidlustades katoliku kiriku autoriteedi.

• Avastusajastu (15.–16. sajand): uurijad, nagu Dias, Da Gama ja Columbus, avastavad uusi maailmu, mis ühendavad maakera.

• Teadusrevolutsioon (17. sajand): Newton ja teised formuleerivad selliseid teooriaid nagu universaalse gravitatsiooni seadus, kujundades teaduslikku metoodikat.

V. Tööstusrevolutsioon ja uusaeg (umbes 18. sajand – tänapäeva)

Ajavahemik: Alates tööstusrevolutsioonist kuni tänapäevani.

Peamised omadused:

• Tööstusrevolutsioon (1760. aastad – 19. sajandi keskpaik): aurumasinate laialdane kasutamine, masinatootmine asendab käsitsitööd ja tootlikkus tõuseb hüppeliselt.

• Poliitilised muutused: kodanlikud revolutsioonid ja reformid, nagu Prantsuse revolutsioon, Ameerika revolutsioon ja Briti parlamendireform.

• Tehnoloogilised edusammud: Teine tööstusrevolutsioon (1870. aastad – 20. sajandi algus) tutvustab elektri- ja sisepõlemismootoreid; Kolmas tööstusrevolutsioon (1940. aastad – tänapäeva) keskendub infotehnoloogiale, biotehnoloogiale ja muule.

• Globaliseerumine: transpordi- ja sidevaldkonna edusammudega on maailm muutunud üha enam omavahel seotud.

Tuleb märkida, et ajajärkude jaotus ei ole absoluutne ning erineva kultuuritaustaga ajaloolastel võib olla erinevaid viise. Lisaks on maailma ajaloo areng pidev protsess ning erinevad etapid ei ole täielikult eraldatud, vaid neil on vastastikune põimumine ja mõju.

3. osa. KKK