Arvutite ajalugu: kuidas luua ajaskaala MindOnMapiga
Arvutite ajalugu on ülihuvitav, täis lahedaid leiutisi ja tehnika arengut. Alates vana kooli mehaanilistest kalkulaatoritest kuni suurte ja võimsate arvutiteni, mis meil praegu on, on arvutid muutnud seda, kuidas me asju teeme, töötame ja üksteisega räägime. Ajaskaala koostamine võib aidata paremini mõista, kuidas arvutid on aja jooksul muutunud. Olulisi sündmusi ja tehnilisi läbimurdeid järjekorda seades pääsete arvutiajaloo nigelasse. Selles juhendis vaatleme arvutiajaloo ajaskaala koostamist MindOnMapi abil, mis on mugav tööriist, mis võimaldab teil näha teavet ja seda, kuidas asjad lahedalt ühendavad. Alustage MindOnMapiga vinge ajaskaala loomise õppimist!
- 1. osa. Kuidas luua arvutiajaloo ajaskaala
- 2. osa. Arvutiajaloo selgitus
- 3. osa. KKK arvutiajaloo loomise kohta
1. osa. Kuidas luua arvutiajaloo ajaskaala
Arvutiajaloo ajaskaala koostamine on lahe viis kontrollida, kuidas arvutid on muutunud, alates esimestest mehaanilistest kalkulaatoritest kuni kõrgtehnoloogiliste digitaalseadmeteni. Nähes suuri hetki ja edusamme, saate selgema pildi suurtest verstapostidest, mis muutsid andmetöötluse praeguseks. Kuid enne alustamist, kas otsite tarkvara, mis tõstaks hõlpsalt esile ajaloo olulised asjad? Siin on parim tööriist ajaskaala loomiseks. MindOnMap on kasutajasõbralik rakendus, mis võimaldab teil koostada üksikasjalikke ja pilkupüüdvaid ajakavasid. Sellel on palju funktsioone, mis muudavad ajalooliste sündmuste sorteerimise imelihtsaks, võimaldades teil oma ajaskaala kohandada ja kellega tahes jagada.
Põhijooned
• See võimaldab sorteerida sündmusi ja värskendusi nende toimumisaja järgi.
• Kasutage kujundeid, jooni ja pilte, et näidata erinevaid aegu, tehnikat või olulisi inimesi.
• Kirjutage iga sündmuse või värskenduse kohta üles täielik lugu, millal see juhtus ja muud olulised üksikasjad.
• Muutke oma ajaskaala väljanägemist.
• Kui teete koostööd, saate kõik ajateljel korraga töötada.
• Saate jagada oma ajaskaala pildi, PDF-i või muus vormingus saatmiseks või välja printimiseks.
Siin on samm-sammuline juhend selle kohta, kuidas kasutada MindOnMapi laheda arvutiajaloo ajaskaala koostamiseks:
Minge MindOnMapi ja klõpsake allalaadimisnuppu. Seejärel logige sisse ja klõpsake uue ajaskaala projekti käivitamiseks nuppu Uus. Sellel on valida mitme erineva malli vahel, seega klõpsake Fishbone valimiseks vahekaarti Fishbone.
Alustuseks lisage arvutiajalukku mõned olulised hetked. Pealkirja, sündmuste ja kuupäevade lisamiseks klõpsake nuppu Lisa teema. Saate valida teemasid, alateemasid ja tasuta teemasid olenevalt ajaskaalast.
Saate katsetada värvide, piltide ja ikoonide lisamise tööriistu, et muuta ajaskaala paremaks. Samuti saate korraldada sündmusi, et näidata, kuidas arvutitehnoloogia on arenenud.
Vaadake oma ajaskaala ja veenduge, et teil on kõik olulisemad sündmused ja teave on õige. Kui olete ajaskaalaga rahul, vajutage nuppu Salvesta. Seejärel saate alustada arvuti ajaloo ajaskaala jagamist.
Seda suurepärast ajaskaala tegijat kasutades saate luua mitte ainult arvutiajaloo ajaskaala, vaid ka koosta töögraafik, lintdiagramm jne.
2. osa. Arvutiajaloo selgitus
Arvutustehnika ajalugu on ülihuvitav ja ulatub enam kui 200 aasta taha, näidates, kuidas tehnoloogia on muutunud vana kooli masinatest kõrgtehnoloogilisteks digitaalseteks masinateks, millest me praegu sõltume. See ajaskaala toob välja arvutiajaloo olulised hetked esimestest ideedest tänapäeva arvutite loomiseni. Iga hetk oli suur asi, mis aitas tehnoloogial kiiresti liikuda, muutes meie elu-, töö- ja võrgus rääkimist. Vaatame nüüd arvutiajaloo kronoloogiat.
1. 1822: Charles Babbage kavandab erinevuse mootori
Inglise matemaatik Charles Babbage leiutas Difference Engine'i. See oli masin, mis suutis automaatselt arvutada polünoomfunktsioone. Kuigi ta seda oma elu jooksul valmis ei saanud, peetakse seda üheks varasemaks arvuti ideeks.
2. 1936: Alan Turing tuleb välja Turingi masina ideega
Briti matemaatik Alan Turing kirjutas põhikirja Arvutatavatest numbritest, mis tutvustas Turingi masina ideed. See idee on oluline arvutite tööpõhimõtete mõistmiseks ja on kujundanud tänapäevaste arvutite disaini.
3. 1941: Konrad Zuse ehitab Z3, esimese programmeeritava arvuti
Saksa insener Konrad Zuse valmis Z3, esimese arvutiprogrammi. See on elektromehaaniline seade, mis suudab teha ujukoma matemaatikat, tähistades digitaalsete arvutite ajastu algust.
4. 1943-1944: Colossus on välja töötatud
Teise maailmasõja ajal Briti koodimurdjate poolt ehitatud Colossus oli esimene programmeeritav digitaalarvuti. See oli mõeldud saksa Lorenzi šifri purustamiseks, kuid selle olemasolu jäi pikka aega saladuseks.
5. 1946: ENIAC on valmis
John Presper Eckert ja John Mauchly lõpetasid elektroonilise numbrilise integraatori ja arvuti (ENIAC) ehitamise, mis on esimene arvuti, mis on loodud erinevate probleemide lahendamiseks, käivitades arvutiajastu.
6. 1950: UNIVAC I-st saab esimene kommertsarvuti
UNIVAC I oli esimene äri- ja kontoritööks mõeldud arvuti. See aitas USA rahvaloenduse bürood ja ennustas täpselt 1952. aasta USA presidendivalimisi.
7. 1957: IBM arendab FORTRANi
IBM töötas välja esimese täiustatud programmeerimiskeele FORTRAN. See oli teaduse ja tehnika jaoks. FORTRAN sillutas teed teistele keeltele.
8. 1964: IBM käivitab System/360 suurarvuti
IBM tõi turule suurarvutite rühma System/360. See muutis riist- ja tarkvara järjepidevaks, muutes tööstust. See oli väga edukas ja avaldas suurt mõju tulevastele arvutisüsteemidele.
9. 1971: Intel annab välja Intel 4004, esimese mikroprotsessori
Intel tõi turule Intel 4004, esimese mikroprotsessori, ühe kiibiga protsessori. See leiutis käivitas mikroprotsessorite revolutsiooni, sillutades teed personaalarvutitele.
10. 1975: Altair 8800 tuleb välja
MITS-i toodetud Altair 8800 peetakse esimeseks personaalarvutiks. Seda müüdi komplektina ja sai kiiresti harrastajate seas populaarseks, alustades personaalarvutite revolutsiooni.
11. 1981: IBM tutvustab IBM PC-d
IBM tutvustas IBM PC-d, millest sai peagi äri- ja kodukasutuse norm. Selle disain, mis kasutas kergesti saadaolevaid osi, muutis paljude jaoks ostmise lihtsaks ja aitas arvutiturul laieneda.
12. 1984: Apple toob turule Macintoshi
Apple tõi turule Macintoshi, esimese graafilise kasutajaliidese ja hiirega personaalarvuti. See muutis arvuti kasutamise kõigi jaoks lihtsamaks ja sillutas teed tulevastele GUI-süsteemidele. Siit saab alguse Apple Computeri ajalugu.
13. 1990: Tim Berners-Lee loob World Wide Web
Briti arvutiteadlane Tim Berners-Lee lõi veebi, muutes teabe jagamise ja juurdepääsu Internetis lihtsaks. See leiutis muutis seda, kuidas inimesed kogu maailmas suhtlevad, töötavad ja teavet leiavad.
14. 1998: Google asutati
Larry Page ja Sergey Brin käivitasid Google'i Stanfordi ülikoolis doktorikraadi omandades. Google'i otsingumootorist sai peamine viis veebist teabe leidmiseks, muutes seda, kuidas inimesed digitaalset sisu kasutavad ja leiavad.
15. 2007: Apple tutvustab iPhone'i
Apple tutvustas iPhone'i, murrangulist seadet, mis ühendas telefoni, iPodi ja Interneti-kommunikaatori üheks. See muutis mobiiltelefonide turgu ja pani aluse tänapäeva nutitelefonide tehnoloogiale.
16. 2011: IBMi Watson võidab ohu
IBMi nutikas arvuti Watson võitis Jeopardy tippmängijaid. See näitas tugeva tehisintellekti ja keele mõistmise potentsiaali. See tõi esile AI võimalused erinevates valdkondades.
17. 2020: Google'i Sycamore Quantum Processor saavutab kvantüleoleku
Google teatas, et tema Sycamore'i kvantprotsessor on jõudnud olulise verstapostini, täites arvutuse, mida ükski klassikaline arvuti ei suudaks teha. See saavutus on suur samm edasi tulevase arvutitehnoloogia arengus.
Need verstapostid näitavad, kuidas arvutid muutusid lihtsatest mehaanilistest kalkulaatoritest kõrgtehnoloogilisteks seadmeteks, mis meil praegu on. Iga samm aitas tehnoloogial kiiresti kasvada, muutes meie tänapäeva maailma toimimist.
3. osa. KKK arvutiajaloo loomise kohta
Millised on arvutiajaloo viis ajastut?
Arvutite ajalugu hõlmab viit peamist perioodi: Mehaaniline ajastu: see periood oli enne mehaaniliste seadmete, nagu Pascaline ja Stepped Reckoner, leiutamist. Inimesed kasutasid arvutuste tegemiseks selliseid tööriistu nagu abacus. Mehaaniline ajastu: sel perioodil loodi mehaanilised arvutusmasinad, mis kasutasid käike ja rattaid, nagu ENIAC ja UNIVAC.
Elektroonikaajastu: hakkasid ilmuma elektroonilised arvutid, mis kasutavad transistore ja vaakumtorusid. ENIAC ja UNIVAC olid esimesed näited. Personaalarvutite ajastu: arvutite (PC-de), nagu Apple II ja IBM PC, kasutuselevõtt muutus. See tõi kaasa arvutite leviku kodudes ja ettevõtetes. Kaasaegne arvutiajastu: see on praegune aeg, mida iseloomustab nutitelefonide, tahvelarvutite ja Interneti kasv. See hõlmab ka pilvandmetöötluse, tehisintellekti ja masinõppe arendamist.
Millal arvutid avalikkuse ette tulid?
Personaalarvutid muutusid avalikkusele laialdaselt kättesaadavaks 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses. Esimesed edukad mudelid, nagu Apple II ja IBM PC, olid taskukohased ja kättesaadavad suuremale hulgale inimestele.
Mis aastal leiutati internet?
World Wide Web, mille käivitas 1989. aastal Tim Berners-Lee, on meetod Internetist teabele juurdepääsuks. Kuid Internet, ülemaailmne arvutivõrk, on alates 1960. aastatest laienenud.
Järeldus
Et teha a arvuti ajalugu ajaskaala MindOnMapi abil saate loetleda olulisi arvutisündmusi, lisada pilte ja üksikasju ning jagada neid meeskonnatöö või esitluse jaoks. MindOnMap muudab nende muudatuste nägemise ja mõistmise lihtsaks.
